MEIE AJA LOOD
MEIE AJA LOOD
  • Видео 122
  • Просмотров 789 381
Litzmann - kas Eesti populaarseim nats?
Kindralkomissar obergruppenführer Karl-Siegmund (Sigismund) Litzmann (ka: Lietzmann) oli Saksa okupatsiooni ajal Saksa võimu kõige kõrgem esindaja Eestis (1941-44). Seega üks Saksa-aja sümboleid Eestis.
Milline oli tema isiksus, missugune oli tema aetav poliitika? Litzmanni suhtumine Eestisse ja eestlastesse. Inimesed Litzmanni ümber.
Litzmann teostas Eestis võimu üle 1000 päeva.
Kontakt:
meieajalood[ät]gmail.com
Liituge kanaliga, et saada juurdepääs hüvedele:
ruclips.net/channel/UC0MTqvuY0DrvLrAR9qawKFwjoin
Muud variandid meie kanali toetamiseks:
www.buymeacoffee.com/meieajalood
www.patreon.com/MEIEAJALOOD
Aitüma! 💪
#meieajalood #ajalugu #eesti #eestiyoutuber #estonia
Просмотров: 4 236

Видео

Võru linn Teises ilmasõjas - enne ja nüüd
Просмотров 3,2 тыс.День назад
Teise maailmasõja sündmustest Võru maakonna keskuses Võru linnas. Võru jaoks oli eriti painajalik aeg 1944. aasta august, mil Nõukogude ja Saksa väed pidasid seal linnalahinguid. Hävines Võru ajalooline kesklinn. Tõsi, hulk hooneid pärast sõda taastati. Teise maailmasõja sündmustik Võrus sisaldab baasivägede tulekut, baltisakslaste lahkumist, nõukogude okupatsiooni, juuniküüditamist ning saksla...
Eesti lipp - kõik, mida võiks teada
Просмотров 6 тыс.14 дней назад
Sinimustvalge trikoloor on eestlaste rahvus- ning Eesti vabariigi riigilipp. Vaatleme kõiksuguseid fakte sinimustvalge lipu 140-aastasest sündmusterohkest ajaloost. Sinimustvalge lipp sündis 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna, hiljem sai see eestlaste rahvuslipuks ning Eesti vabariigi tekkimisel ka riigilipuks. Sinimustvalge on olnud tähtis komponent kõigi olulisemate sündmuste juures...
Venelaste ja sakslaste hävitustöö Haapsalus (2. osa)
Просмотров 2,4 тыс.21 день назад
Kuurortlinna Haapsalu saatusest Nõukogude-Saksa sõja algusest (22. juuni 1941) kuni teise nõukogude okupatsioonini 1944. aasta sügisel. Üle kolme aasta raskeid aegu vanale merelinnale. Ajad, mil Haapsalu oli kahe suurvõimu meelevallas. Vahetult peale 1941. aasta juuniküüditamist puhkes sõda Nõukogude Liidu ning Saksamaa vahel. Ärev 1941. aasta suvi lõppes Haapsalu jaoks 31. augustil Saksa väged...
Haapsalu linn Teises ilmasõjas (1. osa)
Просмотров 4,2 тыс.Месяц назад
Kuurortlinn Haapsalu sündmustest Teise maailmasõja algusaegadel. Kuni 22. juunini 1941 ehk Nõukogude-Saksa sõja alguseni. Vahele- ja kõrvalpõigetega ka muudesse perioodidesse. Haapsalu kujunes juba Tsaari-Venemaa aegadel tuntud kuurortlinnaks. Ka Eesti vabariigi perioodil oli Haapsalu idülliline mere- ja kuurortlinn, mis meelitas hulgaliselt ka välisturiste. Haapsalu sümboliks on keskaegse piis...
Miks Põhjamaad ei mõistnud küüditamist Eestis?
Просмотров 4,9 тыс.Месяц назад
Kui palju teadsid ning mõistsid Rootsi elanikud eestlaste 1941. aasta katastroofi - juuniküüditamist? Teise maailmasõja lõpuaegadel tekkis Rootsis suur Eesti põgenike kogukond, kes üritas tõsta lääneriikide teadlikkust okupeeritud kodumaal toimunust. Kui palju kirjutasid Eesti jaoks ärevatest sündmustest Põhjamaade ajalooõpikud? Milline oli suhtumine eestlastest põgenikesse? Kuidas mõjutasid kü...
Kas Stalin tõesti pommitas Stockholmi?
Просмотров 2 тыс.Месяц назад
22. veebruari õhtul 1944 langesid Teises maailmasõjas end neutraalseks kuulutanud Rootsi pinnale Nõukogude lennukipommid. Tabamuse said nii pealinn Stockholm kui ka muud piirkonnad. Külastame mõningaid kohti, mis said pommirünnakutes kannatada. Maailmasõja käigus edukalt sõdivate suurriikide vahel laveerinud Rootsi sai siiski vähesel määral tunda sõjakoledusi. Oli Nõukogude pommirünnak eksitus?...
Russalka monument - kõik, mida võiks teada
Просмотров 4,8 тыс.2 месяца назад
Monument püstitati tormis uppunud soomuslaev Russalka 178 meeskonnaliikme mälestuseks. Videos tuleb lähemalt juttu laevast, samba rajamise ideest ja teostusest. Russalka mälestussammas on esimene eesti soost skulptori loodud monument - mitte ainult Tallinnas, vaid kogu Eestis. 16 meetri kõrgune sammas on Tallinna üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Monumendi sünniga oli lähedalt seotud Vene vi...
Johan Pitka - Vabadussõja kangelase lugu
Просмотров 2,4 тыс.2 месяца назад
Fakte ja seiku Johan Pitka (1872-1944(?)) teguderohkest eluteest. Vabadussõjas saavutatud võidu üks peamisi arhitekte - admiral Johan Pitka oli Eesti mereväe looja ning Kaitseliidu asutaja. Värvika elukäiguga põline meremees Pitka proovis kätt ka poliitikas, kirjanduses ning rajas välismaal eestlaste asundust. Tema eluloos leidub mõndagi sellist, mida laiem avalikkus ei tea. Liituge kanaliga, e...
Molotov, kellest meile koolis ei räägita
Просмотров 5 тыс.2 месяца назад
Vjatšeslav Molotov (1890-1986) on kurikuulsa Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutajana mõjutanud oluliselt ka Eesti elu. 1939-1940 oli ta lähedalt seotud Eestiga sõlmitud baaside lepingu läbirääkimistega ning Eesti okupeerimise korraldamisega. Kõikvõimalikke fakte ja episoode Nõukogude Liidu pikaaegse poliitikamehe Vjatšeslav Molotovi elust. Molotov oli pikki aastaid NSV Liidu poliitilises hie...
Eesti vapp - kõik, mida võiks teada
Просмотров 12 тыс.3 месяца назад
Riigivapp on riigihümni ja riigilipu kõrval oluline riiklik sümbol. Vaatleme lähemalt Eesti riigivappi, mis kehtestati ametlikult 1925. aastal. Miks Eesti riigivapp on selline nagu ta on? Kust see pärineb, kas Eesti vabariigi tekkimisel oli laual ka teistsuguseid variante? Kas on tõene, et Eesti vapp on tegelikult pärit 13. sajandist, mil Taani kuningas olevat andnud Eestimaa mõisnikele õiguse ...
President Pätsi monumendi häving Tahkurannas
Просмотров 2,5 тыс.3 месяца назад
Vaatleme Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile püstitatud ausamba hävitamist kommunistide poolt 1940. aasta augustis. Tahkurannas püstitatud sammas oli iseseisva Eesti üheks sümboliks ja pidi seetõttu kaduma. Autoritaarses Eestis jõuti viimasel suure sõja eelsel suvel Konstantin Pätsi sünnikohas talle pühendatud ausamba suurejoonelise avamiseni. Sammas sai püsti olla kõigest ühe aasta...
Eesti hümn - kõik, mida võiks teada
Просмотров 2,9 тыс.3 месяца назад
Hümn, lipp ja vapp on olulised riiklikud ning rahvuslikud sümbolid. Igasuguseid fakte Eesti riigihümni (eestlaste rahvushümni) "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" kohta. "Mu isamaa mu õnn ja rõõm" on koorilauluna palju vanem kui hümnina. Esimest korda tuli see ettekandele esimesel üldlaulupeol 1869. Sekka ka huvitavaid seiku maailma riikide hümnide kohta. Vaatamata sellele, et aegade jooksul on palju te...
Kuidas Hitler oleks võitnud II maailmasõja?
Просмотров 8 тыс.4 месяца назад
Kas Adolf Hitleri juhitaval Suur-Saksamaal koos oma liitlastega oli mingisugunegi võimalus võita Teine maailmasõda? Mida oleks pidanud Saksamaa teisiti tegema (või tegemata jätma), et sõjaõnn enda kasuks pöörata? Mida on arvanud sõjandusajaloolased? Missugused olid Hitleri (suurimad) vead maailmasõjas, mis tõid kaasa Saksamaa kaotuse? Kas aktiivne tegutsemine Lähis-Idas oleks ära hoidnud Saksam...
Lenin, kellest meile ei räägita
Просмотров 10 тыс.4 месяца назад
Kõikvõimalikke huvitavaid ja eripäraseid fakte ja seiku Nõukogude riigi rajaja ja Stalini eelkäija Vladimir Lenini kohta. Vladimir Lenin (õieti Uljanov) sai 1917. aastal Oktoobrirevolutsiooni järel Nõukogude valitsuse esimeseks juhiks. Kui Lenin 1924. aastal suri, siis kujundati ta nõukogude rahva iidoliks, kes jäi kuni Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni ühiskonnas keskseks kujuks. Lenini ametli...
Kuidas Stalin tegelikult võitis II maailmasõja?
Просмотров 6 тыс.4 месяца назад
Kuidas Stalin tegelikult võitis II maailmasõja?
Jüri Uluots - kas baasideaja naiivseim poliitik?
Просмотров 4,8 тыс.4 месяца назад
Jüri Uluots - kas baasideaja naiivseim poliitik?
Tartu ajaloo veriseim paik?
Просмотров 3,9 тыс.5 месяцев назад
Tartu ajaloo veriseim paik?
Kas lääneriigid tõesti reetsid Eesti?
Просмотров 11 тыс.5 месяцев назад
Kas lääneriigid tõesti reetsid Eesti?
Kui Eesti oleks kaotanud Vabadussõja
Просмотров 10 тыс.6 месяцев назад
Kui Eesti oleks kaotanud Vabadussõja
Narva - linn, mis pommitati maatasa (2. osa)
Просмотров 5 тыс.6 месяцев назад
Narva - linn, mis pommitati maatasa (2. osa)
Narva linn Teises maailmasõjas (1. osa)
Просмотров 4,2 тыс.7 месяцев назад
Narva linn Teises maailmasõjas (1. osa)
Artur Sirk, kellest meile ei räägita
Просмотров 6 тыс.7 месяцев назад
Artur Sirk, kellest meile ei räägita
Kui Napoleon oleks vallutanud Eesti
Просмотров 4,5 тыс.7 месяцев назад
Kui Napoleon oleks vallutanud Eesti
Viljandi massimõrvar, keda EW ei karistanudki...
Просмотров 6 тыс.8 месяцев назад
Viljandi massimõrvar, keda EW ei karistanudki...
Kui vapsid oleks tulnud Eestis võimule
Просмотров 14 тыс.8 месяцев назад
Kui vapsid oleks tulnud Eestis võimule
Vapsid - kas Hitleri ja Mussolini käsilased?
Просмотров 5 тыс.8 месяцев назад
Vapsid - kas Hitleri ja Mussolini käsilased?
Venelaste ja sakslaste hävitustöö Pärnus (2. osa)
Просмотров 5 тыс.9 месяцев назад
Venelaste ja sakslaste hävitustöö Pärnus (2. osa)
Pärnu linn Teises maailmasõjas (1. osa)
Просмотров 5 тыс.9 месяцев назад
Pärnu linn Teises maailmasõjas (1. osa)
Eesti iseseisvumine 1918 - väheteada lood
Просмотров 2 тыс.9 месяцев назад
Eesti iseseisvumine 1918 - väheteada lood

Комментарии

  • @tarvovaina2140
    @tarvovaina2140 2 дня назад

    Tallinna linnas Kadrioru lossis istus Litzmann nägu mossis, sisse astus doktor Mäe, ütles "Heil!" ja tõstis käe. "Kuulge, miks Teil tuju paha?" Vaatas Litzmann kurvalt maha: "Eestlased mind naeruks teevad aga minu mõtted halba ette näevad: on marksismi kirves kaela löömas neile siis paljud minekul on surmateile pärast seda euroaeg olema siin saab seegi järab Eesti rahvuspuud kui terav saag!" Mõlemad siis vaikseks jäid mõtisklesid tasa longuspäi, kas sellest, mida kumbki tulevikuks ette nägi, veel päästab Eesti maa ja rahva mingi vägi?

  • @truthseeker888
    @truthseeker888 2 дня назад

    Väga head taeva taustaga võtted.

  • @tarvovaina2140
    @tarvovaina2140 2 дня назад

    Eestis on ka piisavalt neid kes usuvad müütilise "Generalplan Ost" olemasolu ja mida kõike koledat see eesti rahvale kaasa oleks toonud. Mark Solonin oma põhjalikkuses on seda muinasjuttu lähemalt valgustanud.

  • @ReimoSillamaa
    @ReimoSillamaa 2 дня назад

    Tehke Türi linnast midagi sarnast

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 2 дня назад

      On plaanis küll. Kas sel või tuleval aastal. 🙂

  • @andruspuusta4230
    @andruspuusta4230 2 дня назад

    Tundub, et oli tegemist väga hea inimesega, eriti halvas olukorras. Aitäh järjekordse huvitava loo eest!

  • @isanelehm4939
    @isanelehm4939 2 дня назад

    Lietzmann hääldatakse saksa keeles ikkagi Litzmann.

  • @isanelehm4939
    @isanelehm4939 2 дня назад

    Losz oli sõja ajal Litzmannstdt ehk Litsmannilinn.

  • @marekolen7355
    @marekolen7355 2 дня назад

    Kas saa saad teha risti usu ajalugu Eestis?

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 2 дня назад

      Mingis vormis, kasvõi osaliselt, see ükskord meil suure tõenäosusega mõnes videos kajastub. Kunas täpsemalt, seda siiski lubada ei saa. 🙂

    • @marekolen7355
      @marekolen7355 2 дня назад

      @@MEIEAJALOOD olgu tee siis kuidas võimeline

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 2 дня назад

      @@marekolen7355 jah, eks teemasid ja plaane väga palju, kuid vaba aeg piiratud. 🙂

    • @marekolen7355
      @marekolen7355 2 дня назад

      @@MEIEAJALOOD nõus

  • @MuinasEestlane
    @MuinasEestlane 2 дня назад

    Aitäh hea ja kasuliku video eest! Rosenberg, Litzmann ja Mäe olid väga head inimesed, kes kaitsesid Eesti vabadust.🇪🇪🫡

  • @Kilplajuhtkolp
    @Kilplajuhtkolp 2 дня назад

    Üks huvitav mälestuskatke on avaldatud Toronto ajalehes "Võitleja" nr 7, juuli 1963, lk 8. Ühe eesti ohvitseri juhuslik kokkupuude Litzmanniga Ida-Preisimaal, kui ta juhtis pensionäridest ja poisikestest koosnevat üksust. Kuuldavasti suri L. 1945. aasta augustis õe juures Kappelni Schleswig-Holsteinis. Surma asjaolud on ebaselged.

  • @Pilditasku
    @Pilditasku 2 дня назад

    Üsna tüüpiline suursaksa imperialisti lugu. Aadlisuguvõsa+IMS veteran+autasud+parteikarjäär=jupp nööri

  • @AlexanderJH
    @AlexanderJH 2 дня назад

    Taara tuleb germaani nimelt "Thor" Neil oli õigus meil on germaani seoseid.

  • @Wha1TheF0X
    @Wha1TheF0X 3 дня назад

    milline...särgiprostitutsioon...nii mitu nööpi lahti..ainult 1-2 kinni..

  • @vispel8515
    @vispel8515 3 дня назад

    Mehest, kellest siin ja seal pajatanud olete, tegite lõpuks pikema video. Ja kuradima põneva video nagu alati. 😃 Eestil vist vedas, et siia toodi juhtima Litzmann, kes eestlastest lugu pidas. Oleks võinud palju halvemini minna.

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 3 дня назад

      Saladuskatte all võib öelda, et sügisel, hetkeseisu järgi oktoobri paiku, teeme sarnase video ka Hjalmar Mäest. 😉

  • @joukomaijala7422
    @joukomaijala7422 5 дней назад

    Vägivalla, varguste ja valede saatanlik Venemaa!

  • @kaidolepp5672
    @kaidolepp5672 6 дней назад

    Putini diktatuuris siinkõnelejad midagi positiivset ei näe ja see on normaalne ,,,,,, aga kui 1934 päts diktaatoriks muutub on diktatuur äkki väga positiivne ,, kust selline kaksmeelsus.... 1934 astus päts eesti rahva tahte vastu , selline käitumne oleks pidanud lõppema eesti kohtus ja surmanuhtlusega...

  • @GuidoStahl
    @GuidoStahl 7 дней назад

    Väga usutav informatsioon. Aitäh selle eest.

  • @joukomaijala7422
    @joukomaijala7422 7 дней назад

    Suur, suur tänu jälle väga huvitava ettekanne eest kenast hästi tuttavast Võrost. Linn sai tuttavaks perekond Paul Kalda abiga ehk Paul, Merry, Indrek ja Tiina olid toredaks giidiks!

  • @LauriP-fp2hv
    @LauriP-fp2hv 9 дней назад

    Sini-must-valge värvikombinatsioon pärineb baltisaksa terroristidelt. See on puhas võõrvõimu sümbol. Üks domineerivamaid näiteid on Ungern-Sternberg'de suguvõsa vapil olev sini-must-valge kotkatiib. Suure tõenäosusega sealt see tuligi, sest "Ungru krahv" oli tuntud vabamüürlane ja seega Eesti Üliõpilasseltsiga otseselt seotud.

  • @kallevihtla5772
    @kallevihtla5772 10 дней назад

    Sa olt peräkõrd viil umakandi miis kah? Ilosat jaani🔥!

  • @vispel8515
    @vispel8515 10 дней назад

    Armas üllatus see võrukeelne algus. Hoiatage ette, kui järjega Rakverre jõudma peaksite! Siis tean elevust sättida. Võrokesed juba said, nüüd hakkavad virukesed ootama. 😄

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 10 дней назад

      Rakvere on täitsa meie 2024. aasta plaanides. Hetkel veel küll ei tea, kunas saame mahti sinna avastama tulla. 🙂

    • @vispel8515
      @vispel8515 10 дней назад

      @@MEIEAJALOOD ma ei tea, kuivõrd teile Rakvere läheduses asuvate Kadrina ja Tapa ajalugu huvi pakub. Liivi Heinla ja Evelin Tiiter on andnud Kadrina kohta välja kolm osa "Kadrina lugemikku", kus juttu nii eesti kultuurielu mõjutanud kirikuõpetajatest kui ka paljust muust. Endalgi need olemas. Iseasi, kui palju infot maailmasõdade ajast neis kandis leida on ja kui suur publikumi huvi nende kohtade vastu on.

    • @vispel8515
      @vispel8515 10 дней назад

      Oijummel ja Virumaa mõisad ja Kunda tsemenditööstus jne jne. Te ei jõuagi niiviisi koju tagasi. Mõistlikum vist ikkagi Rakverega piirduda 😂

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 10 дней назад

      Tapa on meil märkmikus eraldi projektina kirjas. Kadrina pole seni veel mõtteis olnud. 🙂

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 10 дней назад

      Eks valikuid peab tegema jaa. Igale poole korraga ei jõua ning peab ka seda arvestama, mille vastu meie keskmine püsivaataja huvi tunneks. Pluss meil pahatihti võtete jaoks ajaaken piiratud. 🙂

  • @marguskiis7711
    @marguskiis7711 10 дней назад

    Kõige hullem oli see et hulk kirjanikke olid suured nõukavõimu kaasajooksikud ja eestvedajad. Üks aktiivsemaid oli Underi sõber Johannes Semper.

  • @GuidoStahl
    @GuidoStahl 10 дней назад

    Väga tähtis on valgustada just neid sündmusi, mis meie head ja töökad esivanemad on pidanud läbi elama. Kahjuks peab nentima, et praegune punaroheline valitsus teeks seda rõõmuga jälle.

  • @TheLemminkainen
    @TheLemminkainen 10 дней назад

    huvitav teema jälle :) 10/10

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 10 дней назад

      Aitüma. Põnev oli meilgi avastada. 😉

  • @ZuluBrother
    @ZuluBrother 10 дней назад

    Imeline video! Tänud jagamast imelisi fakte ning pilte Võru linna ajaloost!

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 10 дней назад

      Aitüma heade sõnade eest. 💪

  • @normanstudios_
    @normanstudios_ 10 дней назад

    maailmasõjas mitte ilmasõjas

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 10 дней назад

      Võib öelda ka ilmasõda/ilmasõjas. 🙂 - Operaator

    • @RasmusKo96
      @RasmusKo96 10 дней назад

      Ilma- ja maailmasõda tähendab ühte ja sama asja.

  • @kevinannert2612
    @kevinannert2612 10 дней назад

    Hea töö! Kas Tallinna vanalinna ajaloost tuleb ka juttu kunagi?

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 10 дней назад

      Tänud. Tallinna vanalinna ajaloo kohta nii palju, et lähiaja plaanidesse see (otseselt) ei kuulu. 🙂

  • @GuidoStahl
    @GuidoStahl 11 дней назад

    Aitäh hea ettekande eest. Järjekordne meistriteos.

  • @GuidoStahl
    @GuidoStahl 12 дней назад

    See on nii hea ja huvitav ettekanne, et vaatasin korra veel üle.

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 12 дней назад

      Tänud heade sõnade eest!

  • @tiiutiik765
    @tiiutiik765 12 дней назад

    Kahju, et lipu ajalugu uurinud video tegija ei ole lugenud raamatut AKTSIOONIDE AEG autor Ain Saar, v.a. 1998. Selles on kirjutatud 1987-1988 uuest ärkamisest Võrus ja Võrumaal, kus noorte üritustel toodi uuesti avalikkusesse sini-must-valge, nii et uuesti tõi Eesti lipu välja Võru Vaba-Sõltumatu Noortekolonn Nr. 1. Alles pärast võru noorte julgustükki julgesid muinsuskaitse, ERSP ja rahvarinne tuua eesti lipu tänavatele ja avalikkuse ette.👍 Samuti võiksid ajaloohuvilised lugeda raamatut Võru veri ei värise, mis on kirjutatud Ain Saarel 2007 Vaba - Sõltumatu Kolonn Nr.1 kahekümnendaks juubeliks.🇪🇪

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 12 дней назад

      Tervist. Video autor on nende teostega ja sündmustega kursis, kuid lähtuda tuleb ka RUclips’i formaadist. Tuleb teha valikuid ja kõike ülimalt detailselt kajastada paraku pole võimalik. Kel huvi, saab ise alati teema kohta juurde uurida. 🙂 - Operaator

    • @tiiutiik765
      @tiiutiik765 12 дней назад

      @@MEIEAJALOOD Aitäh vastamast! Puudu oli vaid üks lause, et nõukogude ajal uue Eesti riigi eel tõid julged Võru noored taas Eesti lipu avalikkuse ette 21.oktoobril 1987 kalmistu miitingul. Pärast seda üritust julgesid ka täiskasvanud võtta välja sini-must-valge. See oli uue Eesti algus. See kuupäev on uue Eesti ajaloos pöördepunkt vabaduse poole.🇪🇪

  • @PeregaRatastel
    @PeregaRatastel 12 дней назад

    Päris tubli ülevaade

  • @hannohanno8956
    @hannohanno8956 14 дней назад

    Jälk on vaadata Eesti lippu kõiksugu euro,nato , ukraina ja vikerkaarelippude kõrval - alandav ja solvav . Koristage ära need võõrad lipud tänavatelt - lurjused!

  • @Sakunne8
    @Sakunne8 15 дней назад

    Seda Kaljulaidu poleks küll vaja olnud tsiteerida, seda enam, et ta midagi uut ei öelnud - loopis turutõdesi nagu ikka ...

  • @wxShenron
    @wxShenron 15 дней назад

    Roheline näitab nõrkust, oleks olnd kurb kui eesti lippul oleks olnud aafrika juurt (rohelist värvi)

  • @meelismilli
    @meelismilli 16 дней назад

    Piiskop Platon on Eesti eestlasest esimene pühak, enne mahalaskmist oli pekstud tema nägu püssi päraga sisse ja pühak Platon kannatas selle tohutu valu ära ja oli vait, ega karjunud🙏

  • @GuidoStahl
    @GuidoStahl 16 дней назад

    Jälle ütlemata hea saade. Valge võiks küll musta peal olla. Hea et roheline jäi lisamata. Küll need moslem-toslemid tuleks rõõmsamini eestisse, kui eesti lipul oleks see fanaatikute värv sees. Võib-olla eesti oleks juba moslem-toslemite riik. Roheline on üldiselt läbi selle rohehulluse muutunud sama ilgeks kui päti-punane.

  • @enesepp4919
    @enesepp4919 16 дней назад

    Meil on kauneim lipp maailmas! Sinimustvalge jätab puhta ja karge mulje. Aitäh, kulla saate tegijad, nii põhjaliku ülevaate eest! 😊

  • @tanelo8875
    @tanelo8875 16 дней назад

    Tuleb tunnistada et sinimustvalge on ikka üle kõige. See roheline värv ei sobi kohe üldse sinna trikoloorile, meenutab pigem mingeid okupeeritud donetski ja luhanski pealesurutud lipuvärve, Tšetšeeniat või Azerbaidzani lippu.

  • @joukomaijala7422
    @joukomaijala7422 16 дней назад

    Küll oli jälle kord väga huvitav lugu EW lipu ajaloost. Südamlik tänu!❤🇫🇮🇪🇪🇫🇮🇪🇪

  • @kummitus838
    @kummitus838 16 дней назад

    👍🇪🇪✌️

  • @meelismilli
    @meelismilli 19 дней назад

    Tänud hea saate eest, siin väike lõigukene Russalka leidmisest merepõhjast! ruclips.net/video/DkC396nHo6E/видео.htmlsi=iYmNnnHpxzXu7yue

  • @ullarpruunlep
    @ullarpruunlep 21 день назад

    Tore, et teid leidsin ❤

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 21 день назад

      Tere tulemast meie kanalile. 🙂

  • @tarvovaina2140
    @tarvovaina2140 22 дня назад

    Saksa väegrupeeringu Nord, mille eesmärk oli Leningrad, üks osa vasakul tiival lõikas edasitungi lõpppunktina Kundani Punaarmee Eesti territooriumil kaheks osaks ja alles seejärel hakkasid Saksa väed Pärnu, kesk-Eesti ja Kunda joonelt Punaarmeed Tallinna ja Haapsalu suunas kokku pressima. Eesmärk oli võimalikult palju punavägesid mere ja Saksa vägede vahele kotti haarata. Operatsioon õnnestus hästi. Lisaks suurele hulgale punaväelastele langes vangi ka palju punakurjategijaid kes ei jõudnud Tallinnasse ja sealt laevadele lipsata ning pidid oma kuritegude eest vastust andma asuma. Paljud kes küll laevadele jõudsid, lõpetasid merepõhjas. Lisaks veel üks huvitav asjaolu terminoloogiast:1990 a. EE nr.5 lk. 591 on ära toodud mõned riikide lipud, kus ka Saksamaa haakristilipp. Lipu nr.8 seletuseks on lakooniline tekst: Saksa riik (1935 - 45). Millal ilmus Eesti keeles kasutusele termin "Natsi-Saksamaa" ei olegi täpselt teada. Veel 1980 - date lõpus määratlesid Saksa okupatsiooni ajal elanud ja ka hiljemsündinud inimesed seda perioodi kui "Saksa aega".

  • @Wha1TheF0X
    @Wha1TheF0X 23 дня назад

    ega siis ilma asjata ta vaimuhaiglas ei olnud... huvitav mis oli diagnoos? skiso? bipolaarne? või mõlemat

  • @jurit9459
    @jurit9459 24 дня назад

    päris huvita=hea

  • @TonuKask-qr1bo
    @TonuKask-qr1bo 26 дней назад

    Keegi ei tapnud 30 juudi last. Varahommikul laste hooldajast naine tuli tööle ja tegi pliidi alla tule. Ise läks kuuri alla pliidi puid tegema. Selle ajal köögi pliidi alt kukkus põlev tukk köögi põrandale. Majast pääses välja ainult läbi põleva köögi. Palju lapsi päästis üks kõrval sõjaväehaiglas olev juudist arst jne. Mingi laste tahtlik põletamimine ühtis kommunistide propagandaga jne.

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 26 дней назад

      Selle hämaravõitu loo kohta on aegade jooksul liikunud kõikvõimalikke jutte. Seetõttu kasutasimegi sellest kõneldes kaks korda kaudset kõneviisi ("olevat"). On olemas ka selline dokument: Väljavõte "Nimekirjast Pärnu Prefektuuri poliitilise politseiala juhataja tegevuspiirkonnas eksekuteeritud isikute kohta" (Pärnus 16.jaan.1942. Nr.3-5) Originaal: ERA.F.R-64.N.1.S.94.L.26-30 Betti aidas toimunu ja selle kohta liikunud jutud on nii mahukas teema, et vääriks omaette videot, kus kõikvõimalikud versioonid saaks üle vaadata.

  • @Wha1TheF0X
    @Wha1TheF0X 27 дней назад

    nii õigel ajal loodud videod..praegu on vajadust eriti uurida kuidas oli.. sest ...see kõik kuidagi ...võib kookkok-korduda

  • @Wha1TheF0X
    @Wha1TheF0X 27 дней назад

    misasja...uluots...vaid Urru(tagu)ots.. uskumatu lugu...

  • @EstMadViking
    @EstMadViking 28 дней назад

    Tee sama seeria videos ka valga, tõrva ja kuressaare kohta

    • @MEIEAJALOOD
      @MEIEAJALOOD 28 дней назад

      Valga kohta on sarnane video juba olemas. 😉